Veikko Maripuu loeng Tartu Ülikoolis

Head Capitali üheks kandvaks missiooniks firma loomisest alates on olnud andekate ja entusiastlike õpilaste kaasamine ning ettevõtlikkuse innustamine. 16. novembril viisid ettevõtte tegevpartner Veikko Maripuu ning junioranalüütik Atte Pitkälahti koostöös Tartu Ülikooliga läbi loengu „Kuidas rahastada oma idufirmat?“

Loengu esimene pool esitles ettevõtete arengufaase ja iga faasi võimalikke rahastamisvõimalusi. Lisaks tutvustas Veikko kuulajatele detailseid kriteeriume, mida investorid kasutavad idufirmade hindamiseks, ning selgitasid, kuidas hinnata eduka äri tõenäosust.

Teine osa loengust keskendus investeerimisprotsessile ja esitati praktilisi näiteid nii idufirmade sõelumisest kui portfelli koostamisest. Veikko ja Atte kirjeldasid ka Head Capitali varajase staadiumi infrastruktuuri, mis osutus kohalolijatele heaks praktiliseks näiteks. Loengule järgnes küsimuste ja vastuste voor, kus osalejad said küsida kõike, mis seostus idufirmadega.

Kõigele lisaks tutvustas Veikko võimalusi luua kaasa ja saada koheseid kogemusi Head Capitali finants- või turundusvaldkonna praktikandina, jagades ülevaadet enda karjäärikogemustest. Selle loengu osas andis samuti omapoolse ülevaate Atte, kes alustas ise Head Capitali praktikandina ning jagas nüüd värskeid mälestusi ka kuulajatele.

HEAD CAPITAL KOLIS UUDE PEAKONTORISSE

Meil on hea meel teatada, et alates 14. augustist paikneb Head Capital uues kontoris 

Oleme uue bürookodu otsingutel olnud mõnda aega koos Finora Capital’ga, kaasaegseid finantsteenuseid pakkuva finantsettevõttega, kes on üks Head Capital grupi olulisematest investeeringutest. Meie ühine uus Tartu mnt 10 asuv kontor pakub mõlemale osapoolele sobivaid ja kaasaegsemaid ruume.  

Uue kontori aadressiks on Tartu mnt 10, Tallinn 10145, 4. korrus.  

Sissepääs asub Tartu mnt 10 hoone Rävala pst poolsel küljel, 4. korrusel. Meie kontorisse saab läbi peaukse, mille kohal on kiri Pääsukese 2. Paremat kätt jääb lift, mis viib 4. korrusele  

Meie telefoninumber ja e-mail on endised ning ei ole muutunud!

Kohtumiseni meie uues kontoris!

ESIMENE AHEAD ACADEMY STARTUP BOOTCAMP ON TOIMUNUD

10.-11. augustil toimus Ahead Academy Startup Bootcamp, milles osales neli STARTERtech Advanced programmis osalenud startup’i. Üritus viidi läbi koostöös ettevõtetega Finora Capital ja Advokaadibüroo Teder. Startup meeskondadele anti eesmärgiks koostada kahe päeva jooksul investor deck, mis vastaks nende kasvuplaanidele. Ülesande täitmisel toetasid neid mitmed oma ala spetsialistid, jagades oma teadmisi, kogemusi ja nõuandeid.

Bootcamp’i esimene päev oli peamiselt pühendatud varajase faasi ettevõtete rahastamisele ja finantsaspektidele. Esimeses ümarlauas osalesid Andrus Alber (Finora Capital), Kaidi Ruusalepp (Funderbeam) ja Kaspar Hanni (EstBAN), kes keskendusid rahastamisvõimalustele ja ennekõike investoritele – kust sobivaid investoreid leida, kuidas neile läheneda ja kuidas oma idee edukalt maha müüa.

Teine ümarlaud keskendus finantsküsimustele ja oma ekspertteadmisi jagasid Valeria Stulova (Redgate Capital), Mairo Kaseväli (Redgate Capital), Henri Laupmaa (Fundwise) ja Toomas Tamra (Nordic CF Advisory). Teema raames nõustati meeskondi finantsplaneerimises – kuidas ettevõtte finantse korras hoida, kuidas kujuneb toote hind, mis on sagedasemad probleemkohad ja kuidas neid vältida. Kõigil tiimidel oli ka võimalus suurel hulgal küsimusi küsida.

Sellele järgnesid investor deck’i koostamise nõuanded Head Capital suvepraktikantidelt, kes vahetult enne üritust olid läbinud sarnase protsessi ja rääkisid lähemalt, millele ennekõike keskenduda ja mis nende kogemusel kõige suuremateks väljakutseteks osutusid.

Teine päev algas õigusnõustamisega, mida viisid läbi Marko Pikani ja Rasmus Õisma advokaadibüroost Teder. Startup tiimidele anti lahendada mitmeid asjakohaseid ülesandeid ning iga meeskond sai ka individuaalset tagasisidet ja nõustamist.

Bootcamp kulmineerus meeskondade esinemistega, mis sisaldasid nii liftikõnet, onepager’t kui ka 10-minutilist investoresitlust. Päeva lõpetasid ekspertide nõuanded ja soovitused edasiseks!

Rahvusvaheline ärikiirendi NGAL® viis Eesti ja USA startupid järgmisele tasemele

5.-24. juunil toimus intensiivne tudengitele mõeldud äriarendusprogramm NGAL (Network Globally, Act Locally), milles osalesid ülikoolid nii Ameerika Ühendriikidest kui  ka Eestist: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, College of Charleston, The Citadel (Military College of South Carolina) ja Nebraska Wesleyan University.

NGAL® on kolmenädalane õppeprogramm kümnele USA ja Eesti startup meeskonnale, eesmärgiga arendada ideid, tooteid ja teenuseid. Programm algas Eestis (üks nädal Tartus, üks nädal Tallinnas) ning lõppes Charlestonis, Lõuna-Carolinas.

12.-16. juunil Tallinnas toimunud programmi raames esitlesid meeskonnad oma äriideesid ka žüriile, mille üheks liikmeks oli Head Capitali tegevjuht Veikko Maripuu.

15. juunil Mektorys toimunud ürituse raames rääkis Veikko startup meeskondadele ka sellest, kuidas äriplaani investorile efektiivsel ja edukalt pitchida ning milliseid aspekte seejuures prioritiseerida. Investori huvi püsimiseks on oluline, et esitatu oleks lühike, lööv ja usutav.

Hea ja eduka esitluse võti on põhjalik ettevalmistus. Harjutamine ehitab enesekindlust.

Lisaks esitlusele nõustas Veikko osasid meeskondasid individuaalselt, vastates nende küsimustele, andes neile konkreetset informatsiooni ja abinõu vastavalt investori vaatevinklile. Osad idufirmad vajasid rahastust, osad lihtsalt head nõu.

Reedel, 23. juunil, lõppes NGAL® äriarendusprogramm eksklusiivse äriideede esitlemise üritusega Citadelis. Kümnest programmis osalenud meeskonnast pälvisid esimesed kolm kohta Eesti startupid! Võitjaks sai programmeerimist õpetav platvorm Cody, mille autori Kaspar Kuusi sõnul tagas esikoha just heast ettevalmistusest tekkinud enesekindlus.

Head Capital tervitab suvepraktikante

Igal suvel liituvad Head Capitali meeskonnaga läbi Karjääriloomade programmi ambitsioonikad üliõpilased ja välistudengid, et koguda kogemusi ja töötada oma ala ekspertide kõrval.

Esmaspäeval tutvustasime uusi usinaid praktikante kogu meeskonnale ning andsime ülevaate peamistest projektidest, millega nad järgmise paari kuu vältel kokku puutuvad.

Suve jooksul saavad praktikandid vastutada mitmekülgsete ülesannete eest, mis on seotud nii Head Capitali kui ka investeerimisportfelli kuuluvate ettevõttedega. Tööülesannete hulka kuuluvad nii turuanalüüs, turundus– ja kommunikatsoonitegevuste elluviimine kui ka uute investeerimisvõimaluste loomine.

Uued praktikandid saavad käia erinevatel arendavatel üritustel, idufirmade võistlustel, külastada koostööpartnereid ja osaleda mitmetel koosolekutel. Samuti saavad nad hea läbilõike Eesti majandusmaastikust ning äri- ja töökultuurist. Sealjuures külastatakse koos mitmeid üritusi ja olemata ei jää ka lõbusad ettevõtmised!

 

Me jätkame praktikantide  tegevusrikka teekonna kajastamist Head Capitali blogis. Tere tulemast Marleen, Nikolay, Andres, Atte ja Genesis!

STARTERtech meeskonnad ja ettevõtted said kokku Head Capitali ja Finora Capitali praktilises koolitusprogrammis

Märtsi lõpus algas süvendatum koostöö Head Capital grupi ning TTÜ Mektory vahel, et arendada ettevõtlust, koolitada varase faasi ettevõtjaid ning muuta uued ettevõtted investeerimiskõlbulikumaks.

24. aprillil toimus uue koostöö raames TTÜ Mektory ja Head Capitali koostöös start-up programmi STARTERtech üritus Investor Feedback Session. STARTER programm on EETA („Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“) alla kuuluv eelinkubatsioon, mille eesmärk on õppijail arendada oma ideid elujõuliseks. Programmi viiakse läbi kolme juhtkeskuse – TÜ, TTÜ ja TLÜ – eestvedamisel ja TTÜ eelinkubatsioon STARTERtech on suunatud tehnoloogiavaldkonna ideede arendamisele.

Koolituse raames tutvustati programmis osalejatele erinevaid rahastusviise ning kapitali kaasamise nippe nii  stardi- ja riskikapitali, ühisrahastuse, äriinglite kaasamise näol, aga ka seda, kuidas investoritele läheneda, mis on seejuures oluline, mis ebaoluline ja mis õieti on liftikõne.

Üritus algas Veikko Maripuu ülevaatega kapitali kaasamisest ettevõttesse. Kapitali kaasamise üks olulisemaid märksõnu on põhjaliku eeltöö tegemine ning arusaamine, et kapitali edukas kaasamine viib ettevõtte mitte vaid finantsiliselt kindlamasse olukordam vaid kvalitatiivselt uude arenguetappi ning enamik varase faasi ettevõtetest seda lihtsat tõika enamasti ei arvesta. Samuti eeldavad suur osa ettevõtjaid kapitali kaasamise ajakava kordades lühemaks, kui see tegelikult kestab.

Veikko ettekandele ja läbiviidud seminarile järgnes Andrus Alberi, Finora Capital kaasasutaja ja juhi esinemine, kus Andrus tutvustas sügavamalt erinevaid kapitali kaasamise võimalusi ning juhtis tähelepanu finantsteenuste arengule ja trendide muutumisele. Inimesed usaldavad üha enam uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi ja aina rohkem investeeritakse läbi ühisrahastuse. Suurtest universaalpankadest kiiremini kasvavad nišipangad ja fokusseeritud teenuse pakkujad, sest nad on paindlikumad ja kiiremad.

Seminarile järgnesid teiste oma ala ekspertide lühikesed  ettekanded. Oma kogemusest ja ettepanekutest rääkisid Henri Laupmaa Fundwise’st ja Kuno Peek, kes on üks EstBani ingelinvestoritest.

Ürituse teine osa oli täiesti praktiline töötuba, kus programmis osalevad tiimid esitasid 90-sekundilised liftikõned, millele andsid ausat tagasisidet kõik eksperdid. Kokku esitasid oma müügikõne 15 tiimi, kes said kõik oma esinemistele 3-minutilise tagasiside ja näpunäited kogenud žüriiliikmetelt ning lõpuks valiti välja ka kolm parimat.

Kõige tugevama lifitkõne esitaja oli tiim Ethico Foods, kelle äriidee seisneb vegan ehk loomsete toiduainete vabade lihasarnaste toodete pakkumises. Muuhulgas olid auhindadeks teemale kohaselt Finora Capitali logoga rahaalused, millele edaspidi kapitali koguda.

Üritusest tehti ka otseülekanne, mida saab vaadata Facebookis

Liftikõnede võitja Ethico Foods Ethico Foods ideede ja ettevõttega saab tutvuda nende kodulehel

Põlevkivienergeetika ja kliimasoojenemine – Veikko Maripuu osales Manifestil PÕXIT*

20. aprillil toimus Tallinnas Erinevate Tubade Klubis Manifest PÕXIT* (põlevkivienergeetikast loobumine) raames eri osapooli kaasav üritus, kus arutati Eesti tulevikuväljavaateid globaalse kliimasoojenemise ajastul. Ürituse eesmärgiks oli koondada kokku erinevate alade spetsialistid ning poliitikud, et käsitleda Eesti kliima- ja energiapoliitikat, saada vastuseid kliimasoojenemise mõjudega seotud küsimustele ning tõsta kliimamuutuse probleemi teadlikkust.

PÕXITi raames oli esmakordselt võimalus Eestis vaadata suurel ekraanilt Oscari võitjast keskkonnaaktivisti ja ÜRO Rahusaadiku Leonardo DiCaprio kaasalöömisel valminud filmi “Before the Flood”. Sellele järgnesid poliitikute ja arvamusliidrite paneelid, mida modereerisid Margo Loor ja Triin Teramäe.

Poliitikute paneelil osalesid majandusminister Kadri Simson (Keskerakond), Kalle Palling (Reformierakond), Liisa Oviir (SDE), Artur Talvik (Vabaerakond) ja Aleksander Laane (Eestimaa Rohelised). Poliitikute arutelude peamised märksõnad olid energiajulgeolek ja mure Ida-Virumaa töökohtade ja majanduse pärast.

Arvamusliidrite panelistid olid klimatoloog Andres Tarand, keskkonnaekspert ja insener Marek Strandberg, sotsioloog Juhan Kivirähk ning Head Capitali tegevjuht ja investor Veikko Maripuu. Arvamusliidrid pakkusid poliitikute üsna kitsa vaatenurga taustal konkreetseid ettepanekuid Eesti energeetikasektori kiiremaks üleminekuks taastuvenergiale. Selline üleminek peaks olema kiirenenud mitte vaid kliimaprobleemide leevendamiseks vaid majandusliku otstarbekuse tõttu.

Veikko Maripuu sõnul ei arvesta Eesti praegune põlevkivienergeetika arengukava kiirelt toimuva innovatsiooniga uute energialahenduste valdkonnas. Tuule- ja päikesejaamade efektiivsus paraneb uute tehnoloogiate arendamisega väga kiirelt ning investeeringute tasuvusaeg lüheneb hüppeliselt. Seega muutub fossiilsete kütuste kasutamine ka majanduslikult mõttetuks, kuna kaovad nii tasuvusega, sesoonsusega, julgeolekuga seotud argumendid, rääkimata fossiilsete kütuste negatiivsest mõjust meie kliimale ja lastele.

 

* Termin PÕXIT tuleneb terminitest „põlevkivi“ ja „BREXIT“ ning tähendab põlevkivienergeetikast loobumist.

Ürituse raames avati ka Eesti kahe fototalendi, National Geographicuga koostööd teinud, Kristoffer Vaikla ja Andrei Reinoli loodusfotode näitus.

Üritust korraldas MTÜ Kultuuritegijad, kaasa aitasid Erinevate Tubade Klubi, Keskkonnaministeerium, SpeakSmart ja Baltic Broadcasting.

Postimees tegi üritusest ülekande, seda saab järgi vaadata siit.

Pildi autor: Rando Pikner

Head Capital alustas koostööd TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusega Mektory

Esmaspäeval, 20. märtsil kirjutasid Head Capital grupi tegevjuht Veikko Maripuu ning Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak alla koostöölepingule, mis lähtub ühisest eesmärgist teha koostööd erasektori kogemuste siirdeks alustavatele ettevõtjatele, majanduse elavdamiseks ning vastastikusest soovist tugevdada ja tihendada omavahelisi sidemeid.

Ühised tegevused on peamiselt seotud TTÜ Mektory noorte ettevõtlikkuse ökosüsteemiga, sealhulgas programmidega nagu STARTERtech ja Start-up Konkurss, aga ka koolitusprogrammiga Bright Minds. Koostöö eesmärgiks on toetada uute äriideede arengut ja seeläbi kasvatada Eesti majanduse konkurentsivõimet, pakkuda tudengitele professionaalset nõustamist ning tugevdada koostööd üliõpilaste, ettevõtete ja ülikooli vahel.

Endise TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektori ning nüüdseks Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku sõnul on oluliseks ühendavaks mõtteviisiks vastutus tulevase järelkasvu ees ning soov arendada ja tugevdada Eesti ühiskonda. „Koos ettevõtjatega tegutsedes oleme ka rahvusvaheliselt palju tugevamad, mis on just see, mida Eesti vajab.“

Veikko Maripuud on ärgitanud koostööd tegema selge arusaam, et vaja on edendada ettevõtlikku mõtteviisi ning toetada uuendusi ning seda on tulemusrikkam teha koostöös. „Me soovime teha koostööd, et ühiselt panustades leida uusi ettevõtjaid, tugevdada nende oskusi ja väljavaateid, öelda avameelselt välja, kui mõne noore äriidee ei tööta välja, kuid kindlasti ka julgustada alustama üha uute ideede ja algatustega, kuna ettevõtja ühed tugevamad omadused on visadus ja pühendumus.“

 

TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory peaeesmärgiks on viia kokku teadlased, üliõpilased ja ettevõtjad ning olla praktilised tootearendusprobleemide lahendajad ning uute tarkade ideede arendajad. Mektory on füüsiline loovkeskkond, kus kohtuvad ettevõtted, üliõpilased, teadlased, investorid ja kooliõpilased, et genereerida innovaatilisi ideid ja neid ühise meeskonnana ellu viia.

Head Capital grupp investeerib nii alustavatesse kui tegutsevatesse ettevõtetesse. Head Capitali jaoks on koostöö Mektoryga seotud varajase faasi investeerimisplatvormi arendamisega, mida tehakse koostöös Finora Capitaliga – Eesti kapitalil põhineva Finantsinspektsiooni tegevusloaga krediidiandja ja finantslahenduste ettevõttega – ning teiste rahvusvaheliste partneritega. Head Capitali fookus varase faasi investeeringute osas on finantsteenuste, loomemajanduse, jätkusuutliku energeetika ja puhaste tehnoloogiate valdkonnad. Koostöö Mektoryga võimaldab tulla lähemale innovatsioonile, värsketele ideedele ja uutele tegevussuundadele. Just sealt tuleb järgmise põlve kasvukapital, mis suurendab nii rahalist kui vaimset jõukust terve ühiskonna tasandil.

Crowdfunding – kellele ja miks

Crowdfunding ehk ühisrahastus on viimase aja üks suurimaid trende Eesti finantsmaastikul. Seni on investeerimisvaldkonnas suuremat avalikku tähelepanu köitnud laenude andmine, kinnisvara objektide ehitamise/ renoveerimise finantseerimine ning kapitali kaasamine osaluse vastu ettevõttes läbi ühisrahastusplatvormide. Kõik kolm on väga head alternatiivsed investeerimisvõimalused meie regioonis, kus puudub likviidne börsi- ja kapitaliturg. Kui kõik kolm eelmainitut on iga investeerimishuvilise ideede pagasist läbi käinud, siis pole peavoolu kõrvalt just liiga palju tähelepanu pälvinud projektide ja ettevõtmiste ühisrahastamine.

Selliste ühisrahastusplatvormide eesmärk on koguda rahalist toetust kõikvõimalikele projektidele, alustades innovaatilise toote loomiseks vajaliku algkapitali kogumisega ning lõpetades mõne heategevusliku või ühiskondliku ettevõtmisega kogukonna arendamisks. Tihtipeale pakutakse toetuse eest sedasama toodet ennast või mõnd muud ettevõtmisega seotud füüsilist toodet. Samuti pakutakse vastutasuks teenuseid, kui tegu on mõne platvormi või üritusega. Eestis on selliseks platvormiks vaid Hooandja, kus loomingulised ideed saavad toetust koguda. Kuigi Hooandja on tugevalt keskendunud Eesti projektidele ja Eesti tarbijaskonnale, on Hooandjas hoo sisse saanud juba üle 545 projekti, mis on kogunud kokku 1 689 495 eurot tervelt 55 571 toetajalt.

Vaatamata oma tublile tööle võib Hooandja siiski jääda liiga väikeseks, kui on eesmärk leida oma projektile laiemat kõlapinda ning kaasata suuremat kapitali. Praegu on eestlaste võimaluseks välismaa platvormid, millest suurimad on KickStarter ja IndieGogo, mida külastavad päevas vastavalt 1.9 ja 1 miljonit inimest üle maailma. Piiratud kodumaise platvormi võimaluste tõttu on pidanudki Eesti ettevõtjad kasutama välismaa platvorme. Näiteks on Eesti koeratarvete kaubamärk NufNuf oktoobri teises pooles alustamas oma rahvusvahelist rahastamiskampaaniat Kickstarteri platvormil, et laiendada oma äritegevust ka teistesse riikidesse. Kuna ühisrahastusplatvormide eesmärk on aidata edeneda uusi ideid, siis on ka NufNuf Kickstarteris raha kogumas oma alambrändile NufNuf Natural.

NufNufi asutaja ja müügijuhi Aivar Roopi sõnul on tegu nišitootesarjaga, mille tarbijad on inimesed, kes ise siiralt usuvad mahetoodete kasulikku mõjusse ning on valmis kulutama rohkem ka sellele, et hankida oma lemmikule mahe- ja naturaalseid tooteid. „Selline nišitoode vajab startimiseks oma valdkonna fänne ja hilisemas etapis brändi toetajaid ehk ambassadore. Samuti, kuna naturaalsed materjalid teevad toote automaatselt kallimaks, on selle müügi kick-off raske. Seetõttu otsustasime tootesarja tuua turule Kickstarteri abiga, mis annab lisakapitali uue tootesarjaga lansseerimiseks ja kasvatab samal ajal fännibaasi üle maailma,“ selgitab Roop Kickstarteri valiku tagamaid.

Eestis võiks senisest palju rohkem sellele mõelda, kuidas saaksime rohkem eestlaste projekte laia maailma viia. Võib-olla oleks aeg luua oma platvorm, mis ühendaks Ida- ja Lääne-Euroopa ning lihtsustaks rahvusvahelist koostööd? Kindel see, et ajal, mil Eesti valitsuse traditsioonilised meetmed välisinvesteeringute otsimiseks ei ole veel andnud vajalikus koguses tulemusi, tuleks mõelda ka kõigile alternatiivsetele meetoditele.

 

Kirjutas Mattias Karu

Veikko Maripuu: börsi juht, saa staariks!

17. augusti Äripäev nimetab juhtkirjas Tallinna börsi uut juhti Kaarel Otsa laiemale avalikkusele tundmatuks näoks ning avaldab muret, et tegu ei ole arvamusliidriga.

Donald Trumpi edu USA presidendivalimistel on põnev jälgida eriti selle pärast, et enamasti puudub tema väljaütlemistes igasugune tõetera. Kuid isegi vale ei takista meedial tema ütlemisi levitamast ning Trumpi veelgi suuremaks arvamusliidriks upitamast. Sageli eelistataksegi meedias kõige poleemilisemat või ka lihtsalt lärmakamat vastajat, kelleks võib olla olla ükskõik milline inimene. Ka pisikeses Eestis on terve hulk „tuntud arvamusliidreid“, kelle kõikvõimalikke eel, eksi- ja kallutatud arvamusi me iga päev lugeda võime. Sellist arvamusliidrit pole börsile vaja.Missugune arvamusliider peaks börsi juht olema?Aga kas Tallinna börsi juht peaks olema arvamusliider? Jah, peaks. Selleks peab ta saama börsil toimuvate arengute ja börsiaktiivsuse, mitte mahlaste väljaütlemiste ja/või pressiteadete sageduse ja kaunikõlalisuse kaudu. Börs peab olema oluline majandusruumi osa, ja kui ta seda on, siis saab börsijuhist oluline arvamusliider.Mitte ükski endistest börsijuhtidest polnud ametisse asudes oluline Eesti avaliku elu tegelane või arvamusliider. Kui palju teati avalikkuses enne börsi juhiks saamist Helo Meigast, Gert Tiivast, Kaidi Oonet (Ruusalepp), Andrus Alberit, Rauno Klettenbergi? Neist mitme „valitsemisaega“ jäi börsi aktiivsuse ning seeläbi ka börsi juhi sõna kaalu oluline tõus. Börsi ehk kauplemisaktiivsuse tõus käib aga ikka koos sellega, et börsile tulevad ja seal kauplevad ettevõtted pakuvad investoritele huvi. Kauplemisaktiivsuse elavdamiseks ja börsi olulisuse suurendamiseks on parim tuua börsile tuua avalikkusele tuntud, suuri ja ka huvipakkuvaid ettevõtteid.Tallinna börsi põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema oma põhitegevusalal tegutsenud vähemalt kolm aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses, avalikustama teavet vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele ning avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses peab olema vähemalt 25% aktsiatest. Lisanimekirja reeglid on oluliselt leebemad.

Väike vihje: märgitud kriteeriumidele vastavaid ettevõtteid on isegi Eestis päris palju.

Kaarel Otsa ei tunta veel

Kuidas neid ettevõtteid börsile tuua? Ikka kättpidi. Börsijuhi kui börsi meeskonna esimene ja peamine ülesanne on visa ja järjekindel suhtlemine poliitikute ja potentsiaalsete börsiettevõtete juhtidega. Häid argumente, miks tuua börsile riigiettevõtete vähemusosalusi ja tublide ettevõtete aktsiaid, on palju.

Päris paljud investeerimisega kokku puutunud professionaalid, kellega olen rääkinud, ei tunne Kaarel Otsa. Eesti suuruses riigis on see üllatav. Kuid annaks Otsale vähemalt sada päeva aega, et saada tuttavaks Eesti kõigi majandussektorite TOP 3 ettevõtete juhtidega ning majandust tundvate poliitikutega. Seejärel ootaks, et meedia küsiks börsijuhilt, et kui paljude nimetatud ettevõtete juhtide ja poliitikutega ta on ja kui paljudega ta veel pole veel kokku saanud. Ja kui pole, siis miks.

Avaldatud Äripäevas 19.08.2016 (http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/08/19/veikko-maripuu-borsi-juht-saa-staariks)

Tegevust alustas uus investeerimisettevõte Head Capital

12.07.2016 Pressiteade
Juhtiv finantsnõustamise ja investeerimisettevõte Redgate Capital jaguneb kaheks ettevõtteks, Redgate jätkab Aare Tammemäe ja Mart Altvee juhtimisel, Veikko Maripuu eestvedamisel jätkatakse investeerimis- ja varahaldusteenuste pakkumist uue üksusega.

Seitsme tegevusaastaga on Redgate Capital kasvanud juhtivaks finantsettevõtteks, millel on kaks põhivaldkonda: ettevõtete finantsnõustamine (ühinemiste ja ülevõtmiste nõustamine (M&A), kapitali kaasamine, kinnisvara müügi nõustamine) Baltikumis ning investeeringute teostamine.

Laienemisplaanid ja investeerimisfookuse mitmekesistamine tingivad ülemineku uuele struktuurile, pakkudes selgemalt eristatavat teenust. Sooviga keskenduda kindlatele tegevusaladele, tegutsevad edaspidi senise Redgate Capitali asemel kaks üksust – senisest laiemal skaalal peamiselt investeeringutele ja varahaldusteenustele pühenduv ettevõte Head Capital Veikko Maripuu juhtimisel, finantsnõustamise teenuse osutamist ja investeerimistegevust jätkatakse Redgate Capitali nime all Aare Tammemäe ja Mart Altvee juhtimisel. Jagunemise järel jäädakse lähedasteks koostööpartneriteks ning juriidiline ja korralduslik pool plaanitakse lõpuni viia suve jooksul.

Aare Tammemäe sõnul jätkab Redgate finantsnõustamise teenuste osutamist ja samuti otseinvesteeringuid ettevõtetesse. ”Redgate’i finantsnõustamise meeskond on üks kogenumaid Balti regioonis, olles nõustanud kümneid ettevõtete ostu- ja müügitehinguid ning eest vedanud suuremahulisi Balti investorite kapitali kaasamise projekte Eesti ettevõtetesse. Meil on Redgate’is pikaajalised ja ambitsioonikad kasvuplaanid. Näeme kasvu nii finantsnõustamise valdkonnas, eriti ettevõtete rahastamise võimalusi läbi kapitaliturgude kui ka investeeringute Eesti ettevõtetesse. Soovime olemasolevaid meeskonna liikmeid omanikega sarnaselt motiveerida ja usume, et meeskonna talentide pikaajaline sidumine on vajalik saavutatu kasvatamiseks, “ lisas Tammemäe.

Veikko Maripuu sõnul keskendub tugeva investeerimiskompetentsiga Head Capital tema juhtimisel oma tegevuse erinevatele investeeringutele, sealhulgas osaliselt sellistele, mida senine Redgate´i struktuur ei võimaldanud. „Eesmärk on arendada investeerimisvaldkonda laiapõhjaliselt, sealhulgas keskenduda sügavamalt ja süstemaatilisemalt investeeringutele erinevas kasvufaasis olevatesse ettevõtetesse ning varaklassidesse,“ lisas Maripuu. Tema sõnul arendatakse uusi investeerimisvõimalusi koos rahvusvaheliste partneritega ning vaadatakse nii uusi turge kui ka majandussektoreid, sealhulgas jätkatakse tegevust, milles on Maripuul juba ligi kahe kümnendi pikkune edukas kogemus.

Redgate Capitali grupp on asutajate Veikko Maripuu, Mart Altvee ja Aare Tammemäe käe all alates 2008. aastast pakkunud finantsnõustamise ja investeerimisteenuseid ettevõtjatele, institutsionaalsetele ja erainvestoritele ning avalikule sektorile Eestis, Lätis ja Leedus, kontori asukohtadega Tallinnas ja Riias. Ettevõtte töötajad on ühed kogenuimad spetsialistid Balti regioonis. Redgate saavutas ÄP Gasellide TOP’is 2014. aastal koha esimese viie seas.

Redgate Capitali grupi ettevõtete auditeerimata konsolideeritud käive oli 2015. aastal andmete põhjal 8,1 mln eurot, kasum 90 tuhat eurot ja bilansimaht kokku 7,1 mln eurot.

Veikko Maripuu: Eesti vajab riskijulgust

Ida-Virumaa ja Eesti majanduse päästab naftahindade tõus? Vale jutt! Seda saavad teha julged otsused ehk Eesti vajab uuesti julgust riskida

Ida-Virumaa suurtööstuste omanikud ja juhid peavad tavapärasest sagedamini murelikke nõupidamisi, sest osaliselt on konserveeritud tööstusi ning koondatud sadu inimesi. Tööstuste sulgemist on seostatud kukkunud naftahindadega. Kuid see on liiga lihtsustatud vaade ja pealegi üha vähemaks muutuva mõjuga.

Nafta hind on veebruari alguse vabalangemisest pisut kosuda jõudnud, kuid arvestades detsembris Pariisis sõnastatud kliimalepet ja selle konteksti, ei tähendaks Eesti praegusele põlevkivi- ja laiemalt energiatööstusele helget väljavaadet ka tänasest oluliselt kõrgem toornafta hind. Kliimaleppe eesmärgid on nii ambitsioonikad, et maailm peab globaalse soojenemise mõjude ärahoidmiseks liikuma oluliselt enam puhtama energia poole. Selle tulemusena hakatakse üha enam piirama fossiilsete toorainete ja kütuste kasutamist.

Eesti tausta arvestades on probleemid juba kõige põhilisemas – põlevkivi on paljudest teistest fossiilsest toorainest isegi saastavam, lisaks omahinna poolest kallim nii energia kui ka kütuste tootmiseks. Väheefektiivseid Kiviteri-tüüpi tehaseid nende tänasel kujul ja moderniseerimata ei pruugi VKG enam kunagi avada, isegi kui naftahinnad mõnevõrra tõusma hakkavad.

Siinsel energiamaastikul vaja liikuda põhimõtteliselt uute lahenduste poole ja perspektiivis tuleb Eesti energeetikasektor sisuliselt ümber korraldada. Olemasolevatel ja ka uutel ettevõtetel tuleb soodustada liikumist senisest puhtama energia tootmise ja innovaatilisemate lahenduste suunas. Seda saab teha nii, et võidab kogu Eesti majandus.

 

Eesti majandus vajab edasiviivaid muutusi

Kriisid on olnud head muutuste algatajad. Ida-Virumaa tööstuses ja tööjõuturul toimuvat ei saa pidada täiuslikuks kriisiks, kuid aega viivitada pole. Seda enam, et Eesti liigub juba viimasel kolmel aasta vältel välja odava tööjõuga piirkonna staatusest. Nüüdseks on see olukord hästi nähtav ka ettevõtlusest kaugemal seisjatele, mida süvendas hiljuti veelgi juhtmetehase PKC teade 600 inimese koondamisest oma Keila tehases.

Ettevõtted mitte ainult ei lahku Eestist, vaid ka investeerimisjulgus on seoses palgasurvega kahanemas. Ida-Virumaa, tegelikult kogu Eesti vajab hädasti investeerimiskliima parandamise meetmeid, vahendeid tulevikku muutva majanduse edendamiseks. Kuid siin on vaja teha just seda, mida Eestis enam ei julgeta teha – tulevikku muutvate eesmärkide seadmine, suurte eesmärkide täitumiseks sobiva keskkonna süstemaatiline arendamine, uuenduslikkuse ja eksperimenteerimise innustamine ning erasektori investeeringute julgustamine. Ühesõnaga riskijulguse taasavastamine.

Suurema mõju saavutamiseks peavad innovatsioonitoetused olema suunatud just suurema riskiga ja strateegilise vaatega innovaatilistele projektidele, kuhu erasektor ilma täiendavate garantiideta ei investeeriks. Siin ongi üks suuremaid takistusi see, et Eesti avalik sektor ja eriti poliitikud on muutunud riskikartlikeks. Euro- jms toetuste poliitikas tehakse valikuid turvaliste lahenduste ja nn „eilsete võitjate“ kasuks. Selline valikuprotsess võimaldab näidata raha jagajate otsuste edukust, kuid innovatsiooni edendamise seisukohast on sel tühine mõju.

President rääkis seekordses aastapäevakõnes suurte muutuste lävele jõudmisest. Kuid ta ei rääkinud majanduse kontekstis vaid tõdes murelikult, et Eestis läheb väga palju auru vaidlusteks kahe täiskasvanud inimese eraelu korraldamise ning põgenike tõrjumise peale. Meelehärm on igati õigustatud – ajal, mil käib madistamine populistlike teemade osas, on Eesti jõudnud majanduses tegelike muutuste vajadusteni.

 

Eesti majanduse suur võimalus – energiasektori pioneer kogu maailmas

Maailmas toimuvad arengud annavad Eestile – hoolimata sellest, et Eesti võimalused ning ressursid on piiratud – majanduses tegelikult suurepäraseid väljavaateid. Kliimakokkuleppe suund puhtamate energialiikide kasutuselevõtuks avab tohutud võimalused, mida Eesti peaks nutikalt ja kohe hakkama ära kasutama.

Euroopa Liit on üks uue kliimakokkuleppe tugevamaid advokaate. Eesti võiks uute energialiikide arendamise osas võtta eesliini positsiooni Euroopa Liidu sees ning taotleda selles valdkonnas Euroopast julgelt ja jõuliselt arendus- ja uurimistoetusi ning palju muudki. Uute tehnoloogiate arendamine ja nendega seotud arengukeskuste rajamine võiks olla Eesti nutika energiapoliitika üks osadest. Ka globaalses mastaabis on tegemist ühe kõige olulisema tulevikuvaldkonnaga üldse. Energiasektor, kus Eestil on pikaajalised kogemused, võiks saada üheks Eesti olulisemaks nutika majanduse võtmevaldkonnaks, mis tooks Eestisse nii uut kasvu, tooks siia spetsialiste kogu maailmast ja looks uusi töökohti. Palju laialdasemat hoogu saaks ka sisuliste väljundite vähesusega maadlev e-residentsuse programm.

Valdkonnad, millega konkreetsemalt energiasektori sees tegeleda on väga palju:

  • biokütused ja bioenergia. Eestil on ka muuhulgas rikkalik kodumaise biomassi hulk (lisaks puidumassile muude taimejäänuste, isegi veetaimede, kasutamise võimalus). Nende arendamise eesmärgiks on vähendada sõltuvust põlevkivist ja naftast;
  • kütuseelemendid, nende tõhususe parandamine, vastupidavuse suurendamine ja väljatöötamise kulude vähendamine;
  • vee-energia kui üks kõige enam arenenud taastuvate energiaallikate valdkond koos tuuleenergiaga, kus Eestil on rohkelt potentsiaali;
  • geotermilised tehnoloogiad
  • jne

Kindlasti peab innovatsioonistrateegia nurgakiviks olema seotus ettevõtluse, erasektori ja erainvestoritega – ettevõtjatelt tulev info on kõige olulisema tähtsusega.

Energiasektori projektid on väga erineva suuruse ja mõjuga, nende erinevates etappides saavad tegevust nii suured kui väikesed ettevõtted. Projektide hulk ja mitmekesisus toovad endaga kaasa palju kavandamist ja ehitamist, võimaldades luua hulgaliselt ka kaudseid töökohti.

Lõpetuseks tagasi loo alguses kõlanud naftahinna mõju juurde. Kui hea lugeja oleks investor ja saaks vabalt otsustada, kuhu investeerida (hoolimata naftahinna liikumisest), siis kes investeeriks põlevkivi väärindamisse või sellest energia tootmisse vana tehnoloogia alusel ja kes uutesse ja puhtamatesse tehnoloogiatesse? Vastus annab lihtsa vihje, mida Eestis majanduspoliitika kujundamisel peab tegema.

Avaldatud Äripäevas (09.03.2016): http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/03/09/veikko-maripuu-eesti-vajab-riskijulgust

Veikko Maripuu: 2016 – Investeerimise aasta

Eesti 2015. aasta majandusarengut jäävad ilmestama suuremates linnades kõrguvad kraanad ning üha rahvarohkemaks muutunud ostukeskused. Eriti helge ongi praegu meeleolu kinnisvarasektoris, kuid ka inimeste tarbimisjulgus ja optimism tervikuna on viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Võrreldes näiteks Soome või Venemaaga, on Eesti selles suhtes üsna tugevas kontrastis, seda siis Eesti kasuks. Kuid Venemaa majandus ja selle hädade põhjused on praegu siiski eraldi fenomen.

Tarbimisjulguse põhjust pole vaja kaugelt otsida

Inimeste sissetulek on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Eluasemelaenude intresside jätkuv ja kütusehinna üha kiirenev langus on jätnud inimestele rohkem raha kätte, mis omakorda on elavdanud sisemajanduse tarbimist. Tõenäoliselt mõõdetakse möödunud aasta detsembris ka Eesti kõigi aegade suurimad jõulu- ja aastavahetuse tarbimisrekordid, mis rõõmustab eelkõige kaupmehi, kuid ka teenindajaid, restoranipidajaid ning muude sarnaste valdkondade esindajaid.

Paraku on Eesti nii väike, et meie majandus – vastupidiselt suurriikide majandustele – jõulutralli peal ei püsi. Majandus tervikuna pole kaugeltki nii heas seisus, kui paistab sisetarbimisele suunatud valdkondadest.

Ekspordiettevõtetele, energeetikasektorile ja eriti transiidiärile on 2015. aasta olnud võrdlemisi keeruline. Kuna palgakasvu ootusi surub lisaks suuremale tarbijate kindlustundele üles ka avalik ehk riigisektor, siis on palgasurve jätkuvalt tugev. Tootmisettevõtete vähenev kasumlikkus tootlikkusest oluliselt kiirema palgakasvu tõttu mõjutab aga investeerimisjulgust ja seeläbi pikemaajalist majanduse kasvupotentsiaali. Siin peitub ka vastuolu, et kui tänaval ning kaubanduskeskustes käies paistab olukord hea, siis majandusele sügavamalt sisse vaadates on pilt oluliselt kahvatum. Eesti majandusel ei lähe ka naabritega võrreldes (kui seesama Soome või Venemaa kõrvale jätta) just kõige paremini.

Mida saaks teha tavaline inimene?

Täna kulutada ning sellest otseselt kasu saavaid sisetarbimisele suunatud ettevõtteid toetada on hea, sest see toidab mingitki osa majandusest. Kui sealjuures mõelda aga rohkem homsele, mis tähendab, et osa tänastest tarbimiskulutustest jätta pikemaajalisteks investeeringuteks, siis on tulevikuväljavaated paremad.

Kinnisvara hind on kiirelt tõusnud, seega hakatakse kinnisvarasse investeerimise asemel otsima teisi alternatiive. Neid võimalusi on veel vähe, kuid mõned märgid on lootustandvad. Paranevad võimalused teha investeeringuid ettevõtetesse erinevate rahastute, otseinvesteerimise platvormide jms kaudu. Üks võimalik raha paigutamise viis on enda ettevõtlusega alustamine. Start-up-valdkond muutub praegusest nišiharust samm-sammult laiapõhjalisemaks ning lähitulevikus tekib tõenäoliselt ka paremaid rahastusvõimalusi alustavate ideede, projektide ning ettevõtmiste jaoks.

Ettevõtlusvaimu süvendamine ning selle raamistiku kindlustamine on positiivne, kuna pakub Eesti-sugusele väiksele riigile tulevikus paremaid ekspordiväljavaateid. Seepärast on oluline, et ka riigi ja kogu ühiskonna tasandil toetataks ettevõtlikkust, et uute ideede võimalikud loojad tuleks välja uute ja julgete ideedega ning et head projektid saaks läbimõeldud ja professionaalse kiirenduse maailma vallutamiseks.

Seega, uue aasta suurimaks sooviks majandusele tervikuna, nii ettevõtetele kui eraisikutele, on: suuremat investeeringujulgust!

Avaldatud Äripäevas (06.01.2016): http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/01/06/veiko-maripuu-investeerimise-aasta