Crowdfunding – kellele ja miks

Crowdfunding ehk ühisrahastus on viimase aja üks suurimaid trende Eesti finantsmaastikul. Seni on investeerimisvaldkonnas suuremat avalikku tähelepanu köitnud laenude andmine, kinnisvara objektide ehitamise/ renoveerimise finantseerimine ning kapitali kaasamine osaluse vastu ettevõttes läbi ühisrahastusplatvormide. Kõik kolm on väga head alternatiivsed investeerimisvõimalused meie regioonis, kus puudub likviidne börsi- ja kapitaliturg. Kui kõik kolm eelmainitut on iga investeerimishuvilise ideede pagasist läbi käinud, siis pole peavoolu kõrvalt just liiga palju tähelepanu pälvinud projektide ja ettevõtmiste ühisrahastamine.

Selliste ühisrahastusplatvormide eesmärk on koguda rahalist toetust kõikvõimalikele projektidele, alustades innovaatilise toote loomiseks vajaliku algkapitali kogumisega ning lõpetades mõne heategevusliku või ühiskondliku ettevõtmisega kogukonna arendamisks. Tihtipeale pakutakse toetuse eest sedasama toodet ennast või mõnd muud ettevõtmisega seotud füüsilist toodet. Samuti pakutakse vastutasuks teenuseid, kui tegu on mõne platvormi või üritusega. Eestis on selliseks platvormiks vaid Hooandja, kus loomingulised ideed saavad toetust koguda. Kuigi Hooandja on tugevalt keskendunud Eesti projektidele ja Eesti tarbijaskonnale, on Hooandjas hoo sisse saanud juba üle 545 projekti, mis on kogunud kokku 1 689 495 eurot tervelt 55 571 toetajalt.

Vaatamata oma tublile tööle võib Hooandja siiski jääda liiga väikeseks, kui on eesmärk leida oma projektile laiemat kõlapinda ning kaasata suuremat kapitali. Praegu on eestlaste võimaluseks välismaa platvormid, millest suurimad on KickStarter ja IndieGogo, mida külastavad päevas vastavalt 1.9 ja 1 miljonit inimest üle maailma. Piiratud kodumaise platvormi võimaluste tõttu on pidanudki Eesti ettevõtjad kasutama välismaa platvorme. Näiteks on Eesti koeratarvete kaubamärk NufNuf oktoobri teises pooles alustamas oma rahvusvahelist rahastamiskampaaniat Kickstarteri platvormil, et laiendada oma äritegevust ka teistesse riikidesse. Kuna ühisrahastusplatvormide eesmärk on aidata edeneda uusi ideid, siis on ka NufNuf Kickstarteris raha kogumas oma alambrändile NufNuf Natural.

NufNufi asutaja ja müügijuhi Aivar Roopi sõnul on tegu nišitootesarjaga, mille tarbijad on inimesed, kes ise siiralt usuvad mahetoodete kasulikku mõjusse ning on valmis kulutama rohkem ka sellele, et hankida oma lemmikule mahe- ja naturaalseid tooteid. „Selline nišitoode vajab startimiseks oma valdkonna fänne ja hilisemas etapis brändi toetajaid ehk ambassadore. Samuti, kuna naturaalsed materjalid teevad toote automaatselt kallimaks, on selle müügi kick-off raske. Seetõttu otsustasime tootesarja tuua turule Kickstarteri abiga, mis annab lisakapitali uue tootesarjaga lansseerimiseks ja kasvatab samal ajal fännibaasi üle maailma,“ selgitab Roop Kickstarteri valiku tagamaid.

Eestis võiks senisest palju rohkem sellele mõelda, kuidas saaksime rohkem eestlaste projekte laia maailma viia. Võib-olla oleks aeg luua oma platvorm, mis ühendaks Ida- ja Lääne-Euroopa ning lihtsustaks rahvusvahelist koostööd? Kindel see, et ajal, mil Eesti valitsuse traditsioonilised meetmed välisinvesteeringute otsimiseks ei ole veel andnud vajalikus koguses tulemusi, tuleks mõelda ka kõigile alternatiivsetele meetoditele.

 

Kirjutas Mattias Karu

Veikko Maripuu: börsi juht, saa staariks!

17. augusti Äripäev nimetab juhtkirjas Tallinna börsi uut juhti Kaarel Otsa laiemale avalikkusele tundmatuks näoks ning avaldab muret, et tegu ei ole arvamusliidriga.

Donald Trumpi edu USA presidendivalimistel on põnev jälgida eriti selle pärast, et enamasti puudub tema väljaütlemistes igasugune tõetera. Kuid isegi vale ei takista meedial tema ütlemisi levitamast ning Trumpi veelgi suuremaks arvamusliidriks upitamast. Sageli eelistataksegi meedias kõige poleemilisemat või ka lihtsalt lärmakamat vastajat, kelleks võib olla olla ükskõik milline inimene. Ka pisikeses Eestis on terve hulk „tuntud arvamusliidreid“, kelle kõikvõimalikke eel, eksi- ja kallutatud arvamusi me iga päev lugeda võime. Sellist arvamusliidrit pole börsile vaja.Missugune arvamusliider peaks börsi juht olema?Aga kas Tallinna börsi juht peaks olema arvamusliider? Jah, peaks. Selleks peab ta saama börsil toimuvate arengute ja börsiaktiivsuse, mitte mahlaste väljaütlemiste ja/või pressiteadete sageduse ja kaunikõlalisuse kaudu. Börs peab olema oluline majandusruumi osa, ja kui ta seda on, siis saab börsijuhist oluline arvamusliider.Mitte ükski endistest börsijuhtidest polnud ametisse asudes oluline Eesti avaliku elu tegelane või arvamusliider. Kui palju teati avalikkuses enne börsi juhiks saamist Helo Meigast, Gert Tiivast, Kaidi Oonet (Ruusalepp), Andrus Alberit, Rauno Klettenbergi? Neist mitme „valitsemisaega“ jäi börsi aktiivsuse ning seeläbi ka börsi juhi sõna kaalu oluline tõus. Börsi ehk kauplemisaktiivsuse tõus käib aga ikka koos sellega, et börsile tulevad ja seal kauplevad ettevõtted pakuvad investoritele huvi. Kauplemisaktiivsuse elavdamiseks ja börsi olulisuse suurendamiseks on parim tuua börsile tuua avalikkusele tuntud, suuri ja ka huvipakkuvaid ettevõtteid.Tallinna börsi põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema oma põhitegevusalal tegutsenud vähemalt kolm aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses, avalikustama teavet vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele ning avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses peab olema vähemalt 25% aktsiatest. Lisanimekirja reeglid on oluliselt leebemad.

Väike vihje: märgitud kriteeriumidele vastavaid ettevõtteid on isegi Eestis päris palju.

Kaarel Otsa ei tunta veel

Kuidas neid ettevõtteid börsile tuua? Ikka kättpidi. Börsijuhi kui börsi meeskonna esimene ja peamine ülesanne on visa ja järjekindel suhtlemine poliitikute ja potentsiaalsete börsiettevõtete juhtidega. Häid argumente, miks tuua börsile riigiettevõtete vähemusosalusi ja tublide ettevõtete aktsiaid, on palju.

Päris paljud investeerimisega kokku puutunud professionaalid, kellega olen rääkinud, ei tunne Kaarel Otsa. Eesti suuruses riigis on see üllatav. Kuid annaks Otsale vähemalt sada päeva aega, et saada tuttavaks Eesti kõigi majandussektorite TOP 3 ettevõtete juhtidega ning majandust tundvate poliitikutega. Seejärel ootaks, et meedia küsiks börsijuhilt, et kui paljude nimetatud ettevõtete juhtide ja poliitikutega ta on ja kui paljudega ta veel pole veel kokku saanud. Ja kui pole, siis miks.

Avaldatud Äripäevas 19.08.2016 (http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/08/19/veikko-maripuu-borsi-juht-saa-staariks)

Veikko Maripuu: Eesti vajab riskijulgust

Ida-Virumaa ja Eesti majanduse päästab naftahindade tõus? Vale jutt! Seda saavad teha julged otsused ehk Eesti vajab uuesti julgust riskida

Ida-Virumaa suurtööstuste omanikud ja juhid peavad tavapärasest sagedamini murelikke nõupidamisi, sest osaliselt on konserveeritud tööstusi ning koondatud sadu inimesi. Tööstuste sulgemist on seostatud kukkunud naftahindadega. Kuid see on liiga lihtsustatud vaade ja pealegi üha vähemaks muutuva mõjuga.

Nafta hind on veebruari alguse vabalangemisest pisut kosuda jõudnud, kuid arvestades detsembris Pariisis sõnastatud kliimalepet ja selle konteksti, ei tähendaks Eesti praegusele põlevkivi- ja laiemalt energiatööstusele helget väljavaadet ka tänasest oluliselt kõrgem toornafta hind. Kliimaleppe eesmärgid on nii ambitsioonikad, et maailm peab globaalse soojenemise mõjude ärahoidmiseks liikuma oluliselt enam puhtama energia poole. Selle tulemusena hakatakse üha enam piirama fossiilsete toorainete ja kütuste kasutamist.

Eesti tausta arvestades on probleemid juba kõige põhilisemas – põlevkivi on paljudest teistest fossiilsest toorainest isegi saastavam, lisaks omahinna poolest kallim nii energia kui ka kütuste tootmiseks. Väheefektiivseid Kiviteri-tüüpi tehaseid nende tänasel kujul ja moderniseerimata ei pruugi VKG enam kunagi avada, isegi kui naftahinnad mõnevõrra tõusma hakkavad.

Siinsel energiamaastikul vaja liikuda põhimõtteliselt uute lahenduste poole ja perspektiivis tuleb Eesti energeetikasektor sisuliselt ümber korraldada. Olemasolevatel ja ka uutel ettevõtetel tuleb soodustada liikumist senisest puhtama energia tootmise ja innovaatilisemate lahenduste suunas. Seda saab teha nii, et võidab kogu Eesti majandus.

 

Eesti majandus vajab edasiviivaid muutusi

Kriisid on olnud head muutuste algatajad. Ida-Virumaa tööstuses ja tööjõuturul toimuvat ei saa pidada täiuslikuks kriisiks, kuid aega viivitada pole. Seda enam, et Eesti liigub juba viimasel kolmel aasta vältel välja odava tööjõuga piirkonna staatusest. Nüüdseks on see olukord hästi nähtav ka ettevõtlusest kaugemal seisjatele, mida süvendas hiljuti veelgi juhtmetehase PKC teade 600 inimese koondamisest oma Keila tehases.

Ettevõtted mitte ainult ei lahku Eestist, vaid ka investeerimisjulgus on seoses palgasurvega kahanemas. Ida-Virumaa, tegelikult kogu Eesti vajab hädasti investeerimiskliima parandamise meetmeid, vahendeid tulevikku muutva majanduse edendamiseks. Kuid siin on vaja teha just seda, mida Eestis enam ei julgeta teha – tulevikku muutvate eesmärkide seadmine, suurte eesmärkide täitumiseks sobiva keskkonna süstemaatiline arendamine, uuenduslikkuse ja eksperimenteerimise innustamine ning erasektori investeeringute julgustamine. Ühesõnaga riskijulguse taasavastamine.

Suurema mõju saavutamiseks peavad innovatsioonitoetused olema suunatud just suurema riskiga ja strateegilise vaatega innovaatilistele projektidele, kuhu erasektor ilma täiendavate garantiideta ei investeeriks. Siin ongi üks suuremaid takistusi see, et Eesti avalik sektor ja eriti poliitikud on muutunud riskikartlikeks. Euro- jms toetuste poliitikas tehakse valikuid turvaliste lahenduste ja nn „eilsete võitjate“ kasuks. Selline valikuprotsess võimaldab näidata raha jagajate otsuste edukust, kuid innovatsiooni edendamise seisukohast on sel tühine mõju.

President rääkis seekordses aastapäevakõnes suurte muutuste lävele jõudmisest. Kuid ta ei rääkinud majanduse kontekstis vaid tõdes murelikult, et Eestis läheb väga palju auru vaidlusteks kahe täiskasvanud inimese eraelu korraldamise ning põgenike tõrjumise peale. Meelehärm on igati õigustatud – ajal, mil käib madistamine populistlike teemade osas, on Eesti jõudnud majanduses tegelike muutuste vajadusteni.

 

Eesti majanduse suur võimalus – energiasektori pioneer kogu maailmas

Maailmas toimuvad arengud annavad Eestile – hoolimata sellest, et Eesti võimalused ning ressursid on piiratud – majanduses tegelikult suurepäraseid väljavaateid. Kliimakokkuleppe suund puhtamate energialiikide kasutuselevõtuks avab tohutud võimalused, mida Eesti peaks nutikalt ja kohe hakkama ära kasutama.

Euroopa Liit on üks uue kliimakokkuleppe tugevamaid advokaate. Eesti võiks uute energialiikide arendamise osas võtta eesliini positsiooni Euroopa Liidu sees ning taotleda selles valdkonnas Euroopast julgelt ja jõuliselt arendus- ja uurimistoetusi ning palju muudki. Uute tehnoloogiate arendamine ja nendega seotud arengukeskuste rajamine võiks olla Eesti nutika energiapoliitika üks osadest. Ka globaalses mastaabis on tegemist ühe kõige olulisema tulevikuvaldkonnaga üldse. Energiasektor, kus Eestil on pikaajalised kogemused, võiks saada üheks Eesti olulisemaks nutika majanduse võtmevaldkonnaks, mis tooks Eestisse nii uut kasvu, tooks siia spetsialiste kogu maailmast ja looks uusi töökohti. Palju laialdasemat hoogu saaks ka sisuliste väljundite vähesusega maadlev e-residentsuse programm.

Valdkonnad, millega konkreetsemalt energiasektori sees tegeleda on väga palju:

  • biokütused ja bioenergia. Eestil on ka muuhulgas rikkalik kodumaise biomassi hulk (lisaks puidumassile muude taimejäänuste, isegi veetaimede, kasutamise võimalus). Nende arendamise eesmärgiks on vähendada sõltuvust põlevkivist ja naftast;
  • kütuseelemendid, nende tõhususe parandamine, vastupidavuse suurendamine ja väljatöötamise kulude vähendamine;
  • vee-energia kui üks kõige enam arenenud taastuvate energiaallikate valdkond koos tuuleenergiaga, kus Eestil on rohkelt potentsiaali;
  • geotermilised tehnoloogiad
  • jne

Kindlasti peab innovatsioonistrateegia nurgakiviks olema seotus ettevõtluse, erasektori ja erainvestoritega – ettevõtjatelt tulev info on kõige olulisema tähtsusega.

Energiasektori projektid on väga erineva suuruse ja mõjuga, nende erinevates etappides saavad tegevust nii suured kui väikesed ettevõtted. Projektide hulk ja mitmekesisus toovad endaga kaasa palju kavandamist ja ehitamist, võimaldades luua hulgaliselt ka kaudseid töökohti.

Lõpetuseks tagasi loo alguses kõlanud naftahinna mõju juurde. Kui hea lugeja oleks investor ja saaks vabalt otsustada, kuhu investeerida (hoolimata naftahinna liikumisest), siis kes investeeriks põlevkivi väärindamisse või sellest energia tootmisse vana tehnoloogia alusel ja kes uutesse ja puhtamatesse tehnoloogiatesse? Vastus annab lihtsa vihje, mida Eestis majanduspoliitika kujundamisel peab tegema.

Avaldatud Äripäevas (09.03.2016): http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/03/09/veikko-maripuu-eesti-vajab-riskijulgust

Veikko Maripuu: 2016 – Investeerimise aasta

Eesti 2015. aasta majandusarengut jäävad ilmestama suuremates linnades kõrguvad kraanad ning üha rahvarohkemaks muutunud ostukeskused. Eriti helge ongi praegu meeleolu kinnisvarasektoris, kuid ka inimeste tarbimisjulgus ja optimism tervikuna on viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Võrreldes näiteks Soome või Venemaaga, on Eesti selles suhtes üsna tugevas kontrastis, seda siis Eesti kasuks. Kuid Venemaa majandus ja selle hädade põhjused on praegu siiski eraldi fenomen.

Tarbimisjulguse põhjust pole vaja kaugelt otsida

Inimeste sissetulek on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Eluasemelaenude intresside jätkuv ja kütusehinna üha kiirenev langus on jätnud inimestele rohkem raha kätte, mis omakorda on elavdanud sisemajanduse tarbimist. Tõenäoliselt mõõdetakse möödunud aasta detsembris ka Eesti kõigi aegade suurimad jõulu- ja aastavahetuse tarbimisrekordid, mis rõõmustab eelkõige kaupmehi, kuid ka teenindajaid, restoranipidajaid ning muude sarnaste valdkondade esindajaid.

Paraku on Eesti nii väike, et meie majandus – vastupidiselt suurriikide majandustele – jõulutralli peal ei püsi. Majandus tervikuna pole kaugeltki nii heas seisus, kui paistab sisetarbimisele suunatud valdkondadest.

Ekspordiettevõtetele, energeetikasektorile ja eriti transiidiärile on 2015. aasta olnud võrdlemisi keeruline. Kuna palgakasvu ootusi surub lisaks suuremale tarbijate kindlustundele üles ka avalik ehk riigisektor, siis on palgasurve jätkuvalt tugev. Tootmisettevõtete vähenev kasumlikkus tootlikkusest oluliselt kiirema palgakasvu tõttu mõjutab aga investeerimisjulgust ja seeläbi pikemaajalist majanduse kasvupotentsiaali. Siin peitub ka vastuolu, et kui tänaval ning kaubanduskeskustes käies paistab olukord hea, siis majandusele sügavamalt sisse vaadates on pilt oluliselt kahvatum. Eesti majandusel ei lähe ka naabritega võrreldes (kui seesama Soome või Venemaa kõrvale jätta) just kõige paremini.

Mida saaks teha tavaline inimene?

Täna kulutada ning sellest otseselt kasu saavaid sisetarbimisele suunatud ettevõtteid toetada on hea, sest see toidab mingitki osa majandusest. Kui sealjuures mõelda aga rohkem homsele, mis tähendab, et osa tänastest tarbimiskulutustest jätta pikemaajalisteks investeeringuteks, siis on tulevikuväljavaated paremad.

Kinnisvara hind on kiirelt tõusnud, seega hakatakse kinnisvarasse investeerimise asemel otsima teisi alternatiive. Neid võimalusi on veel vähe, kuid mõned märgid on lootustandvad. Paranevad võimalused teha investeeringuid ettevõtetesse erinevate rahastute, otseinvesteerimise platvormide jms kaudu. Üks võimalik raha paigutamise viis on enda ettevõtlusega alustamine. Start-up-valdkond muutub praegusest nišiharust samm-sammult laiapõhjalisemaks ning lähitulevikus tekib tõenäoliselt ka paremaid rahastusvõimalusi alustavate ideede, projektide ning ettevõtmiste jaoks.

Ettevõtlusvaimu süvendamine ning selle raamistiku kindlustamine on positiivne, kuna pakub Eesti-sugusele väiksele riigile tulevikus paremaid ekspordiväljavaateid. Seepärast on oluline, et ka riigi ja kogu ühiskonna tasandil toetataks ettevõtlikkust, et uute ideede võimalikud loojad tuleks välja uute ja julgete ideedega ning et head projektid saaks läbimõeldud ja professionaalse kiirenduse maailma vallutamiseks.

Seega, uue aasta suurimaks sooviks majandusele tervikuna, nii ettevõtetele kui eraisikutele, on: suuremat investeeringujulgust!

Avaldatud Äripäevas (06.01.2016): http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/01/06/veiko-maripuu-investeerimise-aasta