Postitused

HEAD CAPITAL KOLIS UUDE PEAKONTORISSE

Meil on hea meel teatada, et alates 14. augustist paikneb Head Capital uues kontoris 

Oleme uue bürookodu otsingutel olnud mõnda aega koos Finora Capital’ga, kaasaegseid finantsteenuseid pakkuva finantsettevõttega, kes on üks Head Capital grupi olulisematest investeeringutest. Meie ühine uus Tartu mnt 10 asuv kontor pakub mõlemale osapoolele sobivaid ja kaasaegsemaid ruume.  

Uue kontori aadressiks on Tartu mnt 10, Tallinn 10145, 4. korrus.  

Sissepääs asub Tartu mnt 10 hoone Rävala pst poolsel küljel, 4. korrusel. Meie kontorisse saab läbi peaukse, mille kohal on kiri Pääsukese 2. Paremat kätt jääb lift, mis viib 4. korrusele  

Meie telefoninumber ja e-mail on endised ning ei ole muutunud!

Kohtumiseni meie uues kontoris!

ESIMENE AHEAD ACADEMY STARTUP BOOTCAMP ON TOIMUNUD

10.-11. augustil toimus Ahead Academy Startup Bootcamp, milles osales neli STARTERtech Advanced programmis osalenud startup’i. Üritus viidi läbi koostöös ettevõtetega Finora Capital ja Advokaadibüroo Teder. Startup meeskondadele anti eesmärgiks koostada kahe päeva jooksul investor deck, mis vastaks nende kasvuplaanidele. Ülesande täitmisel toetasid neid mitmed oma ala spetsialistid, jagades oma teadmisi, kogemusi ja nõuandeid.

Bootcamp’i esimene päev oli peamiselt pühendatud varajase faasi ettevõtete rahastamisele ja finantsaspektidele. Esimeses ümarlauas osalesid Andrus Alber (Finora Capital), Kaidi Ruusalepp (Funderbeam) ja Kaspar Hanni (EstBAN), kes keskendusid rahastamisvõimalustele ja ennekõike investoritele – kust sobivaid investoreid leida, kuidas neile läheneda ja kuidas oma idee edukalt maha müüa.

Teine ümarlaud keskendus finantsküsimustele ja oma ekspertteadmisi jagasid Valeria Stulova (Redgate Capital), Mairo Kaseväli (Redgate Capital), Henri Laupmaa (Fundwise) ja Toomas Tamra (Nordic CF Advisory). Teema raames nõustati meeskondi finantsplaneerimises – kuidas ettevõtte finantse korras hoida, kuidas kujuneb toote hind, mis on sagedasemad probleemkohad ja kuidas neid vältida. Kõigil tiimidel oli ka võimalus suurel hulgal küsimusi küsida.

Sellele järgnesid investor deck’i koostamise nõuanded Head Capital suvepraktikantidelt, kes vahetult enne üritust olid läbinud sarnase protsessi ja rääkisid lähemalt, millele ennekõike keskenduda ja mis nende kogemusel kõige suuremateks väljakutseteks osutusid.

Teine päev algas õigusnõustamisega, mida viisid läbi Marko Pikani ja Rasmus Õisma advokaadibüroost Teder. Startup tiimidele anti lahendada mitmeid asjakohaseid ülesandeid ning iga meeskond sai ka individuaalset tagasisidet ja nõustamist.

Bootcamp kulmineerus meeskondade esinemistega, mis sisaldasid nii liftikõnet, onepager’t kui ka 10-minutilist investoresitlust. Päeva lõpetasid ekspertide nõuanded ja soovitused edasiseks!

Rahvusvaheline ärikiirendi NGAL® viis Eesti ja USA startupid järgmisele tasemele

5.-24. juunil toimus intensiivne tudengitele mõeldud äriarendusprogramm NGAL (Network Globally, Act Locally), milles osalesid ülikoolid nii Ameerika Ühendriikidest kui  ka Eestist: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, College of Charleston, The Citadel (Military College of South Carolina) ja Nebraska Wesleyan University.

NGAL® on kolmenädalane õppeprogramm kümnele USA ja Eesti startup meeskonnale, eesmärgiga arendada ideid, tooteid ja teenuseid. Programm algas Eestis (üks nädal Tartus, üks nädal Tallinnas) ning lõppes Charlestonis, Lõuna-Carolinas.

12.-16. juunil Tallinnas toimunud programmi raames esitlesid meeskonnad oma äriideesid ka žüriile, mille üheks liikmeks oli Head Capitali tegevjuht Veikko Maripuu.

15. juunil Mektorys toimunud ürituse raames rääkis Veikko startup meeskondadele ka sellest, kuidas äriplaani investorile efektiivsel ja edukalt pitchida ning milliseid aspekte seejuures prioritiseerida. Investori huvi püsimiseks on oluline, et esitatu oleks lühike, lööv ja usutav.

Hea ja eduka esitluse võti on põhjalik ettevalmistus. Harjutamine ehitab enesekindlust.

Lisaks esitlusele nõustas Veikko osasid meeskondasid individuaalselt, vastates nende küsimustele, andes neile konkreetset informatsiooni ja abinõu vastavalt investori vaatevinklile. Osad idufirmad vajasid rahastust, osad lihtsalt head nõu.

Reedel, 23. juunil, lõppes NGAL® äriarendusprogramm eksklusiivse äriideede esitlemise üritusega Citadelis. Kümnest programmis osalenud meeskonnast pälvisid esimesed kolm kohta Eesti startupid! Võitjaks sai programmeerimist õpetav platvorm Cody, mille autori Kaspar Kuusi sõnul tagas esikoha just heast ettevalmistusest tekkinud enesekindlus.

Head Capital tervitab suvepraktikante

Igal suvel liituvad Head Capitali meeskonnaga läbi Karjääriloomade programmi ambitsioonikad üliõpilased ja välistudengid, et koguda kogemusi ja töötada oma ala ekspertide kõrval.

Esmaspäeval tutvustasime uusi usinaid praktikante kogu meeskonnale ning andsime ülevaate peamistest projektidest, millega nad järgmise paari kuu vältel kokku puutuvad.

Suve jooksul saavad praktikandid vastutada mitmekülgsete ülesannete eest, mis on seotud nii Head Capitali kui ka investeerimisportfelli kuuluvate ettevõttedega. Tööülesannete hulka kuuluvad nii turuanalüüs, turundus– ja kommunikatsoonitegevuste elluviimine kui ka uute investeerimisvõimaluste loomine.

Uued praktikandid saavad käia erinevatel arendavatel üritustel, idufirmade võistlustel, külastada koostööpartnereid ja osaleda mitmetel koosolekutel. Samuti saavad nad hea läbilõike Eesti majandusmaastikust ning äri- ja töökultuurist. Sealjuures külastatakse koos mitmeid üritusi ja olemata ei jää ka lõbusad ettevõtmised!

 

Me jätkame praktikantide  tegevusrikka teekonna kajastamist Head Capitali blogis. Tere tulemast Marleen, Nikolay, Andres, Atte ja Genesis!

Põlevkivienergeetika ja kliimasoojenemine – Veikko Maripuu osales Manifestil PÕXIT*

20. aprillil toimus Tallinnas Erinevate Tubade Klubis Manifest PÕXIT* (põlevkivienergeetikast loobumine) raames eri osapooli kaasav üritus, kus arutati Eesti tulevikuväljavaateid globaalse kliimasoojenemise ajastul. Ürituse eesmärgiks oli koondada kokku erinevate alade spetsialistid ning poliitikud, et käsitleda Eesti kliima- ja energiapoliitikat, saada vastuseid kliimasoojenemise mõjudega seotud küsimustele ning tõsta kliimamuutuse probleemi teadlikkust.

PÕXITi raames oli esmakordselt võimalus Eestis vaadata suurel ekraanilt Oscari võitjast keskkonnaaktivisti ja ÜRO Rahusaadiku Leonardo DiCaprio kaasalöömisel valminud filmi “Before the Flood”. Sellele järgnesid poliitikute ja arvamusliidrite paneelid, mida modereerisid Margo Loor ja Triin Teramäe.

Poliitikute paneelil osalesid majandusminister Kadri Simson (Keskerakond), Kalle Palling (Reformierakond), Liisa Oviir (SDE), Artur Talvik (Vabaerakond) ja Aleksander Laane (Eestimaa Rohelised). Poliitikute arutelude peamised märksõnad olid energiajulgeolek ja mure Ida-Virumaa töökohtade ja majanduse pärast.

Arvamusliidrite panelistid olid klimatoloog Andres Tarand, keskkonnaekspert ja insener Marek Strandberg, sotsioloog Juhan Kivirähk ning Head Capitali tegevjuht ja investor Veikko Maripuu. Arvamusliidrid pakkusid poliitikute üsna kitsa vaatenurga taustal konkreetseid ettepanekuid Eesti energeetikasektori kiiremaks üleminekuks taastuvenergiale. Selline üleminek peaks olema kiirenenud mitte vaid kliimaprobleemide leevendamiseks vaid majandusliku otstarbekuse tõttu.

Veikko Maripuu sõnul ei arvesta Eesti praegune põlevkivienergeetika arengukava kiirelt toimuva innovatsiooniga uute energialahenduste valdkonnas. Tuule- ja päikesejaamade efektiivsus paraneb uute tehnoloogiate arendamisega väga kiirelt ning investeeringute tasuvusaeg lüheneb hüppeliselt. Seega muutub fossiilsete kütuste kasutamine ka majanduslikult mõttetuks, kuna kaovad nii tasuvusega, sesoonsusega, julgeolekuga seotud argumendid, rääkimata fossiilsete kütuste negatiivsest mõjust meie kliimale ja lastele.

 

* Termin PÕXIT tuleneb terminitest „põlevkivi“ ja „BREXIT“ ning tähendab põlevkivienergeetikast loobumist.

Ürituse raames avati ka Eesti kahe fototalendi, National Geographicuga koostööd teinud, Kristoffer Vaikla ja Andrei Reinoli loodusfotode näitus.

Üritust korraldas MTÜ Kultuuritegijad, kaasa aitasid Erinevate Tubade Klubi, Keskkonnaministeerium, SpeakSmart ja Baltic Broadcasting.

Postimees tegi üritusest ülekande, seda saab järgi vaadata siit.

Pildi autor: Rando Pikner

Head Capital alustas koostööd TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusega Mektory

Esmaspäeval, 20. märtsil kirjutasid Head Capital grupi tegevjuht Veikko Maripuu ning Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak alla koostöölepingule, mis lähtub ühisest eesmärgist teha koostööd erasektori kogemuste siirdeks alustavatele ettevõtjatele, majanduse elavdamiseks ning vastastikusest soovist tugevdada ja tihendada omavahelisi sidemeid.

Ühised tegevused on peamiselt seotud TTÜ Mektory noorte ettevõtlikkuse ökosüsteemiga, sealhulgas programmidega nagu STARTERtech ja Start-up Konkurss, aga ka koolitusprogrammiga Bright Minds. Koostöö eesmärgiks on toetada uute äriideede arengut ja seeläbi kasvatada Eesti majanduse konkurentsivõimet, pakkuda tudengitele professionaalset nõustamist ning tugevdada koostööd üliõpilaste, ettevõtete ja ülikooli vahel.

Endise TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektori ning nüüdseks Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku sõnul on oluliseks ühendavaks mõtteviisiks vastutus tulevase järelkasvu ees ning soov arendada ja tugevdada Eesti ühiskonda. „Koos ettevõtjatega tegutsedes oleme ka rahvusvaheliselt palju tugevamad, mis on just see, mida Eesti vajab.“

Veikko Maripuud on ärgitanud koostööd tegema selge arusaam, et vaja on edendada ettevõtlikku mõtteviisi ning toetada uuendusi ning seda on tulemusrikkam teha koostöös. „Me soovime teha koostööd, et ühiselt panustades leida uusi ettevõtjaid, tugevdada nende oskusi ja väljavaateid, öelda avameelselt välja, kui mõne noore äriidee ei tööta välja, kuid kindlasti ka julgustada alustama üha uute ideede ja algatustega, kuna ettevõtja ühed tugevamad omadused on visadus ja pühendumus.“

 

TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory peaeesmärgiks on viia kokku teadlased, üliõpilased ja ettevõtjad ning olla praktilised tootearendusprobleemide lahendajad ning uute tarkade ideede arendajad. Mektory on füüsiline loovkeskkond, kus kohtuvad ettevõtted, üliõpilased, teadlased, investorid ja kooliõpilased, et genereerida innovaatilisi ideid ja neid ühise meeskonnana ellu viia.

Head Capital grupp investeerib nii alustavatesse kui tegutsevatesse ettevõtetesse. Head Capitali jaoks on koostöö Mektoryga seotud varajase faasi investeerimisplatvormi arendamisega, mida tehakse koostöös Finora Capitaliga – Eesti kapitalil põhineva Finantsinspektsiooni tegevusloaga krediidiandja ja finantslahenduste ettevõttega – ning teiste rahvusvaheliste partneritega. Head Capitali fookus varase faasi investeeringute osas on finantsteenuste, loomemajanduse, jätkusuutliku energeetika ja puhaste tehnoloogiate valdkonnad. Koostöö Mektoryga võimaldab tulla lähemale innovatsioonile, värsketele ideedele ja uutele tegevussuundadele. Just sealt tuleb järgmise põlve kasvukapital, mis suurendab nii rahalist kui vaimset jõukust terve ühiskonna tasandil.

Veikko Maripuu: Eesti vajab riskijulgust

Ida-Virumaa ja Eesti majanduse päästab naftahindade tõus? Vale jutt! Seda saavad teha julged otsused ehk Eesti vajab uuesti julgust riskida

Ida-Virumaa suurtööstuste omanikud ja juhid peavad tavapärasest sagedamini murelikke nõupidamisi, sest osaliselt on konserveeritud tööstusi ning koondatud sadu inimesi. Tööstuste sulgemist on seostatud kukkunud naftahindadega. Kuid see on liiga lihtsustatud vaade ja pealegi üha vähemaks muutuva mõjuga.

Nafta hind on veebruari alguse vabalangemisest pisut kosuda jõudnud, kuid arvestades detsembris Pariisis sõnastatud kliimalepet ja selle konteksti, ei tähendaks Eesti praegusele põlevkivi- ja laiemalt energiatööstusele helget väljavaadet ka tänasest oluliselt kõrgem toornafta hind. Kliimaleppe eesmärgid on nii ambitsioonikad, et maailm peab globaalse soojenemise mõjude ärahoidmiseks liikuma oluliselt enam puhtama energia poole. Selle tulemusena hakatakse üha enam piirama fossiilsete toorainete ja kütuste kasutamist.

Eesti tausta arvestades on probleemid juba kõige põhilisemas – põlevkivi on paljudest teistest fossiilsest toorainest isegi saastavam, lisaks omahinna poolest kallim nii energia kui ka kütuste tootmiseks. Väheefektiivseid Kiviteri-tüüpi tehaseid nende tänasel kujul ja moderniseerimata ei pruugi VKG enam kunagi avada, isegi kui naftahinnad mõnevõrra tõusma hakkavad.

Siinsel energiamaastikul vaja liikuda põhimõtteliselt uute lahenduste poole ja perspektiivis tuleb Eesti energeetikasektor sisuliselt ümber korraldada. Olemasolevatel ja ka uutel ettevõtetel tuleb soodustada liikumist senisest puhtama energia tootmise ja innovaatilisemate lahenduste suunas. Seda saab teha nii, et võidab kogu Eesti majandus.

 

Eesti majandus vajab edasiviivaid muutusi

Kriisid on olnud head muutuste algatajad. Ida-Virumaa tööstuses ja tööjõuturul toimuvat ei saa pidada täiuslikuks kriisiks, kuid aega viivitada pole. Seda enam, et Eesti liigub juba viimasel kolmel aasta vältel välja odava tööjõuga piirkonna staatusest. Nüüdseks on see olukord hästi nähtav ka ettevõtlusest kaugemal seisjatele, mida süvendas hiljuti veelgi juhtmetehase PKC teade 600 inimese koondamisest oma Keila tehases.

Ettevõtted mitte ainult ei lahku Eestist, vaid ka investeerimisjulgus on seoses palgasurvega kahanemas. Ida-Virumaa, tegelikult kogu Eesti vajab hädasti investeerimiskliima parandamise meetmeid, vahendeid tulevikku muutva majanduse edendamiseks. Kuid siin on vaja teha just seda, mida Eestis enam ei julgeta teha – tulevikku muutvate eesmärkide seadmine, suurte eesmärkide täitumiseks sobiva keskkonna süstemaatiline arendamine, uuenduslikkuse ja eksperimenteerimise innustamine ning erasektori investeeringute julgustamine. Ühesõnaga riskijulguse taasavastamine.

Suurema mõju saavutamiseks peavad innovatsioonitoetused olema suunatud just suurema riskiga ja strateegilise vaatega innovaatilistele projektidele, kuhu erasektor ilma täiendavate garantiideta ei investeeriks. Siin ongi üks suuremaid takistusi see, et Eesti avalik sektor ja eriti poliitikud on muutunud riskikartlikeks. Euro- jms toetuste poliitikas tehakse valikuid turvaliste lahenduste ja nn „eilsete võitjate“ kasuks. Selline valikuprotsess võimaldab näidata raha jagajate otsuste edukust, kuid innovatsiooni edendamise seisukohast on sel tühine mõju.

President rääkis seekordses aastapäevakõnes suurte muutuste lävele jõudmisest. Kuid ta ei rääkinud majanduse kontekstis vaid tõdes murelikult, et Eestis läheb väga palju auru vaidlusteks kahe täiskasvanud inimese eraelu korraldamise ning põgenike tõrjumise peale. Meelehärm on igati õigustatud – ajal, mil käib madistamine populistlike teemade osas, on Eesti jõudnud majanduses tegelike muutuste vajadusteni.

 

Eesti majanduse suur võimalus – energiasektori pioneer kogu maailmas

Maailmas toimuvad arengud annavad Eestile – hoolimata sellest, et Eesti võimalused ning ressursid on piiratud – majanduses tegelikult suurepäraseid väljavaateid. Kliimakokkuleppe suund puhtamate energialiikide kasutuselevõtuks avab tohutud võimalused, mida Eesti peaks nutikalt ja kohe hakkama ära kasutama.

Euroopa Liit on üks uue kliimakokkuleppe tugevamaid advokaate. Eesti võiks uute energialiikide arendamise osas võtta eesliini positsiooni Euroopa Liidu sees ning taotleda selles valdkonnas Euroopast julgelt ja jõuliselt arendus- ja uurimistoetusi ning palju muudki. Uute tehnoloogiate arendamine ja nendega seotud arengukeskuste rajamine võiks olla Eesti nutika energiapoliitika üks osadest. Ka globaalses mastaabis on tegemist ühe kõige olulisema tulevikuvaldkonnaga üldse. Energiasektor, kus Eestil on pikaajalised kogemused, võiks saada üheks Eesti olulisemaks nutika majanduse võtmevaldkonnaks, mis tooks Eestisse nii uut kasvu, tooks siia spetsialiste kogu maailmast ja looks uusi töökohti. Palju laialdasemat hoogu saaks ka sisuliste väljundite vähesusega maadlev e-residentsuse programm.

Valdkonnad, millega konkreetsemalt energiasektori sees tegeleda on väga palju:

  • biokütused ja bioenergia. Eestil on ka muuhulgas rikkalik kodumaise biomassi hulk (lisaks puidumassile muude taimejäänuste, isegi veetaimede, kasutamise võimalus). Nende arendamise eesmärgiks on vähendada sõltuvust põlevkivist ja naftast;
  • kütuseelemendid, nende tõhususe parandamine, vastupidavuse suurendamine ja väljatöötamise kulude vähendamine;
  • vee-energia kui üks kõige enam arenenud taastuvate energiaallikate valdkond koos tuuleenergiaga, kus Eestil on rohkelt potentsiaali;
  • geotermilised tehnoloogiad
  • jne

Kindlasti peab innovatsioonistrateegia nurgakiviks olema seotus ettevõtluse, erasektori ja erainvestoritega – ettevõtjatelt tulev info on kõige olulisema tähtsusega.

Energiasektori projektid on väga erineva suuruse ja mõjuga, nende erinevates etappides saavad tegevust nii suured kui väikesed ettevõtted. Projektide hulk ja mitmekesisus toovad endaga kaasa palju kavandamist ja ehitamist, võimaldades luua hulgaliselt ka kaudseid töökohti.

Lõpetuseks tagasi loo alguses kõlanud naftahinna mõju juurde. Kui hea lugeja oleks investor ja saaks vabalt otsustada, kuhu investeerida (hoolimata naftahinna liikumisest), siis kes investeeriks põlevkivi väärindamisse või sellest energia tootmisse vana tehnoloogia alusel ja kes uutesse ja puhtamatesse tehnoloogiatesse? Vastus annab lihtsa vihje, mida Eestis majanduspoliitika kujundamisel peab tegema.

Avaldatud Äripäevas (09.03.2016): http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/03/09/veikko-maripuu-eesti-vajab-riskijulgust