Postitused

Rahvusvaheline ärikiirendi NGAL® viis Eesti ja USA startupid järgmisele tasemele

5.-24. juunil toimus intensiivne tudengitele mõeldud äriarendusprogramm NGAL (Network Globally, Act Locally), milles osalesid ülikoolid nii Ameerika Ühendriikidest kui  ka Eestist: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, College of Charleston, The Citadel (Military College of South Carolina) ja Nebraska Wesleyan University.

NGAL® on kolmenädalane õppeprogramm kümnele USA ja Eesti startup meeskonnale, eesmärgiga arendada ideid, tooteid ja teenuseid. Programm algas Eestis (üks nädal Tartus, üks nädal Tallinnas) ning lõppes Charlestonis, Lõuna-Carolinas.

12.-16. juunil Tallinnas toimunud programmi raames esitlesid meeskonnad oma äriideesid ka žüriile, mille üheks liikmeks oli Head Capitali tegevjuht Veikko Maripuu.

15. juunil Mektorys toimunud ürituse raames rääkis Veikko startup meeskondadele ka sellest, kuidas äriplaani investorile efektiivsel ja edukalt pitchida ning milliseid aspekte seejuures prioritiseerida. Investori huvi püsimiseks on oluline, et esitatu oleks lühike, lööv ja usutav.

Hea ja eduka esitluse võti on põhjalik ettevalmistus. Harjutamine ehitab enesekindlust.

Lisaks esitlusele nõustas Veikko osasid meeskondasid individuaalselt, vastates nende küsimustele, andes neile konkreetset informatsiooni ja abinõu vastavalt investori vaatevinklile. Osad idufirmad vajasid rahastust, osad lihtsalt head nõu.

Reedel, 23. juunil, lõppes NGAL® äriarendusprogramm eksklusiivse äriideede esitlemise üritusega Citadelis. Kümnest programmis osalenud meeskonnast pälvisid esimesed kolm kohta Eesti startupid! Võitjaks sai programmeerimist õpetav platvorm Cody, mille autori Kaspar Kuusi sõnul tagas esikoha just heast ettevalmistusest tekkinud enesekindlus.

Head Capital tervitab suvepraktikante

Igal suvel liituvad Head Capitali meeskonnaga läbi Karjääriloomade programmi ambitsioonikad üliõpilased ja välistudengid, et koguda kogemusi ja töötada oma ala ekspertide kõrval.

Esmaspäeval tutvustasime uusi usinaid praktikante kogu meeskonnale ning andsime ülevaate peamistest projektidest, millega nad järgmise paari kuu vältel kokku puutuvad.

Suve jooksul saavad praktikandid vastutada mitmekülgsete ülesannete eest, mis on seotud nii Head Capitali kui ka investeerimisportfelli kuuluvate ettevõttedega. Tööülesannete hulka kuuluvad nii turuanalüüs, turundus– ja kommunikatsoonitegevuste elluviimine kui ka uute investeerimisvõimaluste loomine.

Uued praktikandid saavad käia erinevatel arendavatel üritustel, idufirmade võistlustel, külastada koostööpartnereid ja osaleda mitmetel koosolekutel. Samuti saavad nad hea läbilõike Eesti majandusmaastikust ning äri- ja töökultuurist. Sealjuures külastatakse koos mitmeid üritusi ja olemata ei jää ka lõbusad ettevõtmised!

 

Me jätkame praktikantide  tegevusrikka teekonna kajastamist Head Capitali blogis. Tere tulemast Marleen, Nikolay, Andres, Atte ja Genesis!

STARTERtech meeskonnad ja ettevõtted said kokku Head Capitali ja Finora Capitali praktilises koolitusprogrammis

Märtsi lõpus algas süvendatum koostöö Head Capital grupi ning TTÜ Mektory vahel, et arendada ettevõtlust, koolitada varase faasi ettevõtjaid ning muuta uued ettevõtted investeerimiskõlbulikumaks.

24. aprillil toimus uue koostöö raames TTÜ Mektory ja Head Capitali koostöös start-up programmi STARTERtech üritus Investor Feedback Session. STARTER programm on EETA („Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“) alla kuuluv eelinkubatsioon, mille eesmärk on õppijail arendada oma ideid elujõuliseks. Programmi viiakse läbi kolme juhtkeskuse – TÜ, TTÜ ja TLÜ – eestvedamisel ja TTÜ eelinkubatsioon STARTERtech on suunatud tehnoloogiavaldkonna ideede arendamisele.

Koolituse raames tutvustati programmis osalejatele erinevaid rahastusviise ning kapitali kaasamise nippe nii  stardi- ja riskikapitali, ühisrahastuse, äriinglite kaasamise näol, aga ka seda, kuidas investoritele läheneda, mis on seejuures oluline, mis ebaoluline ja mis õieti on liftikõne.

Üritus algas Veikko Maripuu ülevaatega kapitali kaasamisest ettevõttesse. Kapitali kaasamise üks olulisemaid märksõnu on põhjaliku eeltöö tegemine ning arusaamine, et kapitali edukas kaasamine viib ettevõtte mitte vaid finantsiliselt kindlamasse olukordam vaid kvalitatiivselt uude arenguetappi ning enamik varase faasi ettevõtetest seda lihtsat tõika enamasti ei arvesta. Samuti eeldavad suur osa ettevõtjaid kapitali kaasamise ajakava kordades lühemaks, kui see tegelikult kestab.

Veikko ettekandele ja läbiviidud seminarile järgnes Andrus Alberi, Finora Capital kaasasutaja ja juhi esinemine, kus Andrus tutvustas sügavamalt erinevaid kapitali kaasamise võimalusi ning juhtis tähelepanu finantsteenuste arengule ja trendide muutumisele. Inimesed usaldavad üha enam uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi ja aina rohkem investeeritakse läbi ühisrahastuse. Suurtest universaalpankadest kiiremini kasvavad nišipangad ja fokusseeritud teenuse pakkujad, sest nad on paindlikumad ja kiiremad.

Seminarile järgnesid teiste oma ala ekspertide lühikesed  ettekanded. Oma kogemusest ja ettepanekutest rääkisid Henri Laupmaa Fundwise’st ja Kuno Peek, kes on üks EstBani ingelinvestoritest.

Ürituse teine osa oli täiesti praktiline töötuba, kus programmis osalevad tiimid esitasid 90-sekundilised liftikõned, millele andsid ausat tagasisidet kõik eksperdid. Kokku esitasid oma müügikõne 15 tiimi, kes said kõik oma esinemistele 3-minutilise tagasiside ja näpunäited kogenud žüriiliikmetelt ning lõpuks valiti välja ka kolm parimat.

Kõige tugevama lifitkõne esitaja oli tiim Ethico Foods, kelle äriidee seisneb vegan ehk loomsete toiduainete vabade lihasarnaste toodete pakkumises. Muuhulgas olid auhindadeks teemale kohaselt Finora Capitali logoga rahaalused, millele edaspidi kapitali koguda.

Üritusest tehti ka otseülekanne, mida saab vaadata Facebookis

Liftikõnede võitja Ethico Foods Ethico Foods ideede ja ettevõttega saab tutvuda nende kodulehel

Põlevkivienergeetika ja kliimasoojenemine – Veikko Maripuu osales Manifestil PÕXIT*

20. aprillil toimus Tallinnas Erinevate Tubade Klubis Manifest PÕXIT* (põlevkivienergeetikast loobumine) raames eri osapooli kaasav üritus, kus arutati Eesti tulevikuväljavaateid globaalse kliimasoojenemise ajastul. Ürituse eesmärgiks oli koondada kokku erinevate alade spetsialistid ning poliitikud, et käsitleda Eesti kliima- ja energiapoliitikat, saada vastuseid kliimasoojenemise mõjudega seotud küsimustele ning tõsta kliimamuutuse probleemi teadlikkust.

PÕXITi raames oli esmakordselt võimalus Eestis vaadata suurel ekraanilt Oscari võitjast keskkonnaaktivisti ja ÜRO Rahusaadiku Leonardo DiCaprio kaasalöömisel valminud filmi “Before the Flood”. Sellele järgnesid poliitikute ja arvamusliidrite paneelid, mida modereerisid Margo Loor ja Triin Teramäe.

Poliitikute paneelil osalesid majandusminister Kadri Simson (Keskerakond), Kalle Palling (Reformierakond), Liisa Oviir (SDE), Artur Talvik (Vabaerakond) ja Aleksander Laane (Eestimaa Rohelised). Poliitikute arutelude peamised märksõnad olid energiajulgeolek ja mure Ida-Virumaa töökohtade ja majanduse pärast.

Arvamusliidrite panelistid olid klimatoloog Andres Tarand, keskkonnaekspert ja insener Marek Strandberg, sotsioloog Juhan Kivirähk ning Head Capitali tegevjuht ja investor Veikko Maripuu. Arvamusliidrid pakkusid poliitikute üsna kitsa vaatenurga taustal konkreetseid ettepanekuid Eesti energeetikasektori kiiremaks üleminekuks taastuvenergiale. Selline üleminek peaks olema kiirenenud mitte vaid kliimaprobleemide leevendamiseks vaid majandusliku otstarbekuse tõttu.

Veikko Maripuu sõnul ei arvesta Eesti praegune põlevkivienergeetika arengukava kiirelt toimuva innovatsiooniga uute energialahenduste valdkonnas. Tuule- ja päikesejaamade efektiivsus paraneb uute tehnoloogiate arendamisega väga kiirelt ning investeeringute tasuvusaeg lüheneb hüppeliselt. Seega muutub fossiilsete kütuste kasutamine ka majanduslikult mõttetuks, kuna kaovad nii tasuvusega, sesoonsusega, julgeolekuga seotud argumendid, rääkimata fossiilsete kütuste negatiivsest mõjust meie kliimale ja lastele.

 

* Termin PÕXIT tuleneb terminitest „põlevkivi“ ja „BREXIT“ ning tähendab põlevkivienergeetikast loobumist.

Ürituse raames avati ka Eesti kahe fototalendi, National Geographicuga koostööd teinud, Kristoffer Vaikla ja Andrei Reinoli loodusfotode näitus.

Üritust korraldas MTÜ Kultuuritegijad, kaasa aitasid Erinevate Tubade Klubi, Keskkonnaministeerium, SpeakSmart ja Baltic Broadcasting.

Postimees tegi üritusest ülekande, seda saab järgi vaadata siit.

Pildi autor: Rando Pikner

Veikko Maripuu: 2016 – Investeerimise aasta

Eesti 2015. aasta majandusarengut jäävad ilmestama suuremates linnades kõrguvad kraanad ning üha rahvarohkemaks muutunud ostukeskused. Eriti helge ongi praegu meeleolu kinnisvarasektoris, kuid ka inimeste tarbimisjulgus ja optimism tervikuna on viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Võrreldes näiteks Soome või Venemaaga, on Eesti selles suhtes üsna tugevas kontrastis, seda siis Eesti kasuks. Kuid Venemaa majandus ja selle hädade põhjused on praegu siiski eraldi fenomen.

Tarbimisjulguse põhjust pole vaja kaugelt otsida

Inimeste sissetulek on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Eluasemelaenude intresside jätkuv ja kütusehinna üha kiirenev langus on jätnud inimestele rohkem raha kätte, mis omakorda on elavdanud sisemajanduse tarbimist. Tõenäoliselt mõõdetakse möödunud aasta detsembris ka Eesti kõigi aegade suurimad jõulu- ja aastavahetuse tarbimisrekordid, mis rõõmustab eelkõige kaupmehi, kuid ka teenindajaid, restoranipidajaid ning muude sarnaste valdkondade esindajaid.

Paraku on Eesti nii väike, et meie majandus – vastupidiselt suurriikide majandustele – jõulutralli peal ei püsi. Majandus tervikuna pole kaugeltki nii heas seisus, kui paistab sisetarbimisele suunatud valdkondadest.

Ekspordiettevõtetele, energeetikasektorile ja eriti transiidiärile on 2015. aasta olnud võrdlemisi keeruline. Kuna palgakasvu ootusi surub lisaks suuremale tarbijate kindlustundele üles ka avalik ehk riigisektor, siis on palgasurve jätkuvalt tugev. Tootmisettevõtete vähenev kasumlikkus tootlikkusest oluliselt kiirema palgakasvu tõttu mõjutab aga investeerimisjulgust ja seeläbi pikemaajalist majanduse kasvupotentsiaali. Siin peitub ka vastuolu, et kui tänaval ning kaubanduskeskustes käies paistab olukord hea, siis majandusele sügavamalt sisse vaadates on pilt oluliselt kahvatum. Eesti majandusel ei lähe ka naabritega võrreldes (kui seesama Soome või Venemaa kõrvale jätta) just kõige paremini.

Mida saaks teha tavaline inimene?

Täna kulutada ning sellest otseselt kasu saavaid sisetarbimisele suunatud ettevõtteid toetada on hea, sest see toidab mingitki osa majandusest. Kui sealjuures mõelda aga rohkem homsele, mis tähendab, et osa tänastest tarbimiskulutustest jätta pikemaajalisteks investeeringuteks, siis on tulevikuväljavaated paremad.

Kinnisvara hind on kiirelt tõusnud, seega hakatakse kinnisvarasse investeerimise asemel otsima teisi alternatiive. Neid võimalusi on veel vähe, kuid mõned märgid on lootustandvad. Paranevad võimalused teha investeeringuid ettevõtetesse erinevate rahastute, otseinvesteerimise platvormide jms kaudu. Üks võimalik raha paigutamise viis on enda ettevõtlusega alustamine. Start-up-valdkond muutub praegusest nišiharust samm-sammult laiapõhjalisemaks ning lähitulevikus tekib tõenäoliselt ka paremaid rahastusvõimalusi alustavate ideede, projektide ning ettevõtmiste jaoks.

Ettevõtlusvaimu süvendamine ning selle raamistiku kindlustamine on positiivne, kuna pakub Eesti-sugusele väiksele riigile tulevikus paremaid ekspordiväljavaateid. Seepärast on oluline, et ka riigi ja kogu ühiskonna tasandil toetataks ettevõtlikkust, et uute ideede võimalikud loojad tuleks välja uute ja julgete ideedega ning et head projektid saaks läbimõeldud ja professionaalse kiirenduse maailma vallutamiseks.

Seega, uue aasta suurimaks sooviks majandusele tervikuna, nii ettevõtetele kui eraisikutele, on: suuremat investeeringujulgust!

Avaldatud Äripäevas (06.01.2016): http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/01/06/veiko-maripuu-investeerimise-aasta